Kõik läheb nii nagu minema peab

Täna hommikul pärast päris korralikku närvitsemist avasin UCAS'i lehekülje ja nutsin rõõmupisaraid. Ma sain nii Londonisse kui ka Stirlingusse sisse, kuid esimesse ma lähen.
Olin jõudnud juba kaaluma hakata varuvariante ja Clearing'us otsima hakata vabu kohti.. Kuid pika ootamise peale siiski positiivne lahendus ka tuli. Kogu selle ebakindla aja jooksul oli enamus mõtteid mu peas sellised, mis ootasid kõige hullemaid lahendusi. Põhjuseks see, et kui ka peasks halvasti minema, on veidi madalamalt kukkuda. Vahepeal mõtlesin jälle, et selle ühe punkti pärast nad ei saa mind ju ometi ukse taha jätta, see oleks ebanormaalne.
Igatahes, üks unistus on täide läinud. Umbes kuu aega on veel Eestimaa pinda jäänud tallata (mille jooksul ma käin ära põlveoperatsioonil!). Kolimine saab põnev olema: potid-pannid ja muu sarnane tuleb kõik ära organiseerida..
Nüüd peab vist korralikuks kodanikuks hakkama ja iseseisvuma.

Unistused muudavad maailma.